Saada sõbrale

Pingsalt esipaari vastuvõttu, eeskava, lavastust ja tantsuõhtut edastanud Eesti TV ei näidanud kummaski oma programmis siiski pingviiniparaadi-vastast piketti. Võrdluseks - Yleisradio Helsingis vahendas Tartu piketisõnumi Eesti Iseseisvuspäeva peauudisena. Oleks arusaadav, kui mahavaikijaks olnuks EKP KK ühes Moskvale alluva teleraadiokomitee saadetega nagu AK või Päevakaja. Kuid miks talitas nõnda selsamal piketiõhtul Tartust ulatuslikke pidureportaaže teinud EV avalik-õiguslik ringlevi - endale vist aru andmata, et temagi elab töötaolekut ja puudust kannatava rahva kulul? Jäägu see küsimärk praegu õhku ja seik tallele vaid praeguse (ajakirjanduse) vabaduse iseloomustusena.

President Ilves mainis seekordses peokõnes 2 korda Vabadussõda, kuid ei rääkinud sõnagi vabadusest. Ta oskas nii meeldivalt, nii palju-ja-mida-kõike kiita, kuid selles on ta küll esimene president pärast iseseisvuse taastamist, kes muude Eesti rahva saavutuste reas unustas kõige põhilisema - vabaduse. Kuid vabadus on endiselt oluline, on seda ka just nüüd ja praegu.

Inimesed on Eestis tõesti vabamad kui 1980. aastate või veel hallimate kümnendite talumatuses. Ja kui kõlavalt keegi kiidakski europäikese peatset paistet või üleatlandilise turvise sitkust, oleks vist liialdus pidada Eesti nüüdset riiki ja ühiskonda vabamaks läinud 1990-kümnendist. Seni aga on just vabadustunne see meie ülim vara - see eesti nokia olnud, mis meil (arvatavasti) ajutist surutist on lasknud taluda, üle elada või koguni mitte hoomata. Ehk jätkub veel seda nii enesestmõistetavat priiust, aga pikalt?

Vt Eesti Meel : Pingviinide elu pärast ilveste tulekut