REPLIIK: Tubli, Poola!

pilt.phpjjjjjjjjjjjjOmeti kord on Euroopa Liidus toimunud midagi, mida võib julgesti nimetada mässuks vana Euroopa diktaadi vastu. Jutt on muidugi Poola poolt kasutatud vetost Venemaaga uue partnerlus- ja koostöölepingu sõlmimisele.´

Kuigi ametlikult on Euroopa Liit demokraatlik ühendus, kus formaalselt on kõikidel riikidel võrdsed õigused, on seal tegelikkuses algusest peale valitsenud Prantsuse-Saksa ühisdiktaat. Ja ehkki Euroopa Komisjon on ühenduse sujuvama funktsioneerimise huvides ning kahe domineeriva suurriigi tandemi tasakaalustamiseks püüdnud Pariisile ja Berliinile jõudumööda meelde tuletada ka väikeriikide huve, võib peaaegu sajaprotsendilise kindlusega siiski väita, et küsimus, milles Saksamaa, Prantsusmaa ja Euroopa Komisjon vastastikuse mõistmise on saavutanud, surutakse liidus üksikute liikmesriikide vastuseisust hoolimata igal juhul läbi.

Poola on sellele praktikale algusest peale viltu vaadanud. Ent seni kuni Poolat juhtisid inimesed, kes pidasid auasjaks kuuluda pigem üle-Euroopalisse poliitkartelli kui esindada Poola rahvuslikke huvisid, sörkis Poola urisemisele vaatamata teiste uusliikmetega koos prantslaste ja sakslaste sabas.

Õnneks on Poolat praegu juhtimas sootuks teisest puust tegelased. Samuti on ka reapoolakate tahtmine Saksa-Prantsuse topeltegoistlikes spektaaklites kaasa mängida lõplikult täis saanud. Suuresti tänu Saksa-Vene gaasijuhtmele. Muide, poolakad, erinevalt soomlastest, on keeldunud sakslaste ja venelaste poolt pakutavast korruptiivsest tehingust tõmmata gaasijuhtme üks haru ka Poolasse. Au ja kiitus neile selle eest!

Ühe sõnaga: poolakate mõõt on täis ja nii ütlevadki nad nüüd üle-Euroopalise poliitkartelli limasele Vene-poliitikale „ei“. Nõudes selle „ei“-ga mitte midagi muud kui seda, et Venemaad koheldakse samade mõõdupuudega kui kõiki teisi riike. Ehk et kohustatakse Moskvat endale võetud kohustusi täitma ja keeldumise puhul rakendataks Venemaa suhtes omapoolseid käte väänamise meetodeid.

Poolakad, kes venelasi vana Euroopa ninatarkadest paremini tunnevad, teavad, et parimaid tulemusi Moskvaga suhtlemisel annab juhindumine reeglist, mille kohaselt venelasel tuleb senikaua varvaste peal tallata, kuni tema vabandab.

Paraku võib juba ette ennustada, et kogu ülejäänud Euroopa Liit asub praegu toetama mitte oma liikmesriiki Poolat, vaid esindama tekkinud vaidluses Venemaa huve. See käib ka Balti riikide kohta, kelledele Venemaale eriõiguste andmine tähendab ometi kõige suuremat ohtu.

Aga ega siin ole ka midagi imestada. Ei ole Euroopal praegu suuremat vaenlast kui ta ise; ei ole Eestil praegu suuremat vaenlast kui tema oma korrumpeerunud valitsus, Riigikogu ja tippametnikud.

About the author